Püsililled
Paljud aiandushuvilised kasutavad sõna `püsik` lillede kohta,kes kasvavad aias kauem kui vaid ühe vegetatsiooniperioodi.Õnneks on aga botaanikud sõnastanud termini `püsikud`mõnevõrra täpsemalt : püsikute hulka kuuluvad kõik rohttaimed,kes elavad palju aastaid ja kelle maapealsed võrsed ebasoodsal ajal, nt põua- või pakaseperioodil, hävivad,ilma et taim ise kahjustatud saaks.Enamik meil kasvatavate püsikute maapealsed osad kuivavad talveks ära,ent maa-alused püsivad elus.Kuid on ka taimi ,kelle lehestik talvel säilib ja kes külmalaastaajal isegi õitsevad,nagu näiteks lumeroos ( Helleborus).
On välja tood Lühi- ja Pikaealised püsikud.
Püsilillede eelised:
- Nende eluiga võib olla väga erineva pikkusega.
- Pakuvad pikaks ajaks aias silmailu
- Paljud püsikud annavad isekülvi
- Visad püsimajäämisel.
- Rikkalikult järelkülvi annavad kaheaastased taimed.
- Suudavad iga mulla tüübiga hakkama saada.
- Kasvavad nii varjulisemas kui päikselisemas kohas
Püsilillede puudused:
- Püsikud ei paku nii kiiresti ilu kui suvetaimed.
- Külmakartlikud tuleb talveks väljakaevata ja soojemasse kohta puhkama viia.
- Aeglane kasv
- Isekülvi tulemusel võib olla lõpuks seal kus teda ei soovi.
Paljundamine vegetatiivselt
Püsikuid saab paljundada ka mittesugulisel teel ehk vegetatiivsete meetodiga.milleks on jagamine,paljundamine varre- ja juurepistikute abil või võsunditega.Mõne püsikuliigi puhul on selline paljundusviis mõttekam kui seemnetega paljundamine,kuna vegetatiivselt saadud järglased on emataimega geneetiliselt sajaprotsendiliselt sarnased,nad on seega kloonid.
Seepärast on sellised püsikud sordiehtsad. Vegetatiivselt paljundatakse ka steriilseid,kahekojalisi või väga haruldasi liike,
Paljusid püsikuid saab väga hõlpsasti paljundada jagamise teel.
Selle toimingu käigus püsik ka nooreneb.Jagamine tähendab, et vana puhmik jagatakse mitmeks tükiks, millest igaühest arenevad 2-3 aasta pärast uued tugevad taimed. Selleks kaevatakse püsikupuhmik kevadel või sügisel ettevaatlikult mullast välja ja lõigatakse juurepallist labidaga umbes rusikasuurused tükid. Igale tükile peab jääma vähemalt kolm tervet kasvupunga. Et juuri võimalikult vähe vigastada, harutatakse need käsitsi lahti. Lihakaid risoome saab jagada terava noaga, peenejuurelisi püsikuid on aga kõige parem käsitsi jagada. Enne kui saadud taimetükid uude kohta istutada, tuleb need puhastada kuivanud osadest ja umbrohust. Oluline on teada, et enamasti on püsikute kõige elujõulisemad ja tugevamad osad puhmiku äärtes. Sisemised osad on tihti hõredaks jäänud ega kõlba paljundusmaterjaliks, need tuleks panna kompostihunnikusse.
Soovitused püsikute osas mis sobivad kas siis päikselisemasse, poolvarju või varjulisse kohta!
Päikseline kasvukoht.
- Hall nelk Dianthus gratianopolitanus
- Kasvukoht täispäikseline. Vett läbilaskev, parasniiske, toitainetevaene, kergelt leeliseline pinnas.
- Hartlandi kitsehernes Galega x hartlandii
- Kasvukoht päikseine. Savikas, huumus- ja toitaineterikas, sügavapõhiline niiskes pinnas.
- Kümnekeelne päevalill Helianthus decapetalus
Poolvarjulised püsikud:
- Kevadine seahernes (kevadine kurelääts) Lathyrus vernus
- Kasvukoht poolvarjuine kuni varjuline, viljaks, huumurikas, vett läbilaskev pinnas.
- Lumi-piiphein Luzula nivea
- Kasvukoht poolvarjuline, huumusrikas, vett läbilaskev, parajalt niiske, lubjavaene pinnas. Piisavalt niiskes mullas talub ka päikselist kohta.
- Kaheõieline kuutõverohi Poygonatum biflorum
- Kasvukoht poolvarjuine kuni varjuline, jahe, huumusrikas, ühtlaset niiske pinnas, kui muld on piisavalt niiske talub päiksest ka.
Varjulised püsikud:
- Tähk-roodjalg Blechnum spicant
- Kasvukoht vajab varju ja piisavalt niiskust, sellistes tingimustes kohaneb paljuneb hästi
- Oshiima tarn Carex oshimensis
- Kasvukoht pool- kuni täisvarjuline, näiteks puude all, eelisatab parasniisket viljakat mulda, ei talu põuda ega liigniiskust
- Liht-lursslill Cimicifuga simplex
- Kasvukoht poolvarjuine kuni varjuline, muld ei tohi läbi kuivada, roheliste lehtedega sordid on ka varjus kaunid, tumedalehelised kaotavad täisvarjus aga oma ilusa lehevärvi.
Kasutatud materjal:
Pildid googlist:
Andreas Barlage
Frank M. von Berger
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar