esmaspäev, 29. jaanuar 2018
pühapäev, 5. märts 2017
Kõrreliste Plakat!
Jänesesaba `Langurus ovatus`
1aastane Dekoratiivne kõrreline!
Suurepärane kuivlill.
Kasvab igasugusel mullal, on niiskust armastav ja külma kindel!
Sobib suurepäraselt kuivatamiseks millega annab oma ilu mitmeks aastaks!
esmaspäev, 20. veebruar 2017
Kodunetöö: Kõrrelised
Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus
Kõrreliste hulka kuuluvad ainult heinaliste sugukonda kuuluvad, kuiva kasvukohta eelistavad taimed. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised, lõikeheinalised ja hundinuialised. Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis suve- ja püsililled.
Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad varjulist või poolvarjulist kasvukohta. Päikeselises kohas kaotavad nad oma iseloomuliku kasvukuju ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskemas mullas. Rammusamas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama. Kõrrelised väivad väga hästi kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näitseks hundinui ja siidpõõrised.
Kõrrelised on mitmeaastased rohttaimed. Kõrreliste hulka kuulub aga ka kaheaastaseid taimi, kes esimesel aastal kasvatavad hõreda põõsa ning teisel aastal hakkavad õitsema. Varred on kõrrelistel enamasti silindrilised, tarnadel ka kolmekandilised. Kõrrelised hargnevad ainult sõlme kohast. Eristatakse tihedaid ja hõredaid põõsaid. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks suur-parthein. Lehed paiknevad kõrrelistel vastakuti ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud korvõisikuteks või pööristeks. Õied on tavaliselt erksad ja silmatorkavad.
Joonis 1. Hulgaõieline tähk.
Joonis 2. Hulgaõieline pööris.
Kõrrelisi kasutatakse aias anumates,püsilillepeenras, pinnakatjana ja kuivatatult. Nad on armastatud taimed, sest nad on dekoratiivsed ja vähenõudlikud
Kõrreliste paljundamine
Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.
Generatiivne paljundamine
Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid põõsaid ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruhein ja lubikast. Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka suve esimesel poolel, enne õitsemist. Selline paljundamise aeg valitakse, sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on jagamine lihtne võimalus paljundamiseks.taim üles kaevata ja väiksemateks osadeks käte abil jagada. Suurte kõrreliste (nt siidpööris) korral tuleb samuti taim üles kaevata, kuid selle väiksemateks osadeks jagamiseks on tarvis kasutada labidat või nuga.Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada. Selleks kaevatakse sobiva suurusega auk, et juured vabalt sellesse ära mahuksid. Oluline on jälgida, et taime ei istutataks sügavamale, kui ta enne kasvas. Pistoksad lõigatakse kesksuvel, pärast uute võsundite tekkimist.
Jagamiseks kaevatakse taim üles ja lõigatakse aianoa abil väiksemateks osadeks. Pistokste lõikamisel kasutatakse oksakääre. Pistoksad peavad olema vähemalt 15 cm pikkused. Jagatud taimele peab jääma terveid juuri ning 2-3 lehte. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada. Pistikud juurutatakse enne kasvukohale istutamist juurutuspeenras või pottides, turba ja komposti segus. Jagamiseks valitakse päikeseline päev. Pistikute lõikamise võib ette võtta ka pilvise ilmaga.
Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks siidpööris ja helmikas), kuna seemnetega paljundades liigi tunnused uutel taimedel ei esine.
Vegetatiivne paljundamine
Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohud ja kaerand. Paljude taksonite külvid tehakse sügisel kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks niiskemat mulda. Taimede külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad taimed idaneda kaua.
Seemnetega paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks jänesesaba ja kanaari paelrohi. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse kevadel.mai juunis avamaale. Maikuus külvatakse üheaastaste kõrreliste seemned kasvuhoonesse külvikasti, kassetti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast kevadiste külmade möödumist, juunis kuus.
Joonis 3. Üheaastane kõrreline, Jänesesaba Lagurus ovatus
Joonis 4. Mitmeaastane kõrreline, Hiina Hiidpööris Miscanthus sinensis.
Kõrreliste hulka kuuluvad ainult heinaliste sugukonda kuuluvad, kuiva kasvukohta eelistavad taimed. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised, lõikeheinalised ja hundinuialised. Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis suve- ja püsililled.
Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad varjulist või poolvarjulist kasvukohta. Päikeselises kohas kaotavad nad oma iseloomuliku kasvukuju ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskemas mullas. Rammusamas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama. Kõrrelised väivad väga hästi kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näitseks hundinui ja siidpõõrised.
Kõrrelised on mitmeaastased rohttaimed. Kõrreliste hulka kuulub aga ka kaheaastaseid taimi, kes esimesel aastal kasvatavad hõreda põõsa ning teisel aastal hakkavad õitsema. Varred on kõrrelistel enamasti silindrilised, tarnadel ka kolmekandilised. Kõrrelised hargnevad ainult sõlme kohast. Eristatakse tihedaid ja hõredaid põõsaid. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks suur-parthein. Lehed paiknevad kõrrelistel vastakuti ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud korvõisikuteks või pööristeks. Õied on tavaliselt erksad ja silmatorkavad.
Joonis 1. Hulgaõieline tähk. 
Joonis 2. Hulgaõieline pööris.
Argentiina pamparohi
Cortaderia selloana
Kõrrelisi kasutatakse aias anumates,püsilillepeenras, pinnakatjana ja kuivatatult. Nad on armastatud taimed, sest nad on dekoratiivsed ja vähenõudlikud
Kõrreliste paljundamine
Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.
Generatiivne paljundamine
Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid põõsaid ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruhein ja lubikast. Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka suve esimesel poolel, enne õitsemist. Selline paljundamise aeg valitakse, sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on jagamine lihtne võimalus paljundamiseks.taim üles kaevata ja väiksemateks osadeks käte abil jagada. Suurte kõrreliste (nt siidpööris) korral tuleb samuti taim üles kaevata, kuid selle väiksemateks osadeks jagamiseks on tarvis kasutada labidat või nuga.Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada. Selleks kaevatakse sobiva suurusega auk, et juured vabalt sellesse ära mahuksid. Oluline on jälgida, et taime ei istutataks sügavamale, kui ta enne kasvas. Pistoksad lõigatakse kesksuvel, pärast uute võsundite tekkimist.
Jagamiseks kaevatakse taim üles ja lõigatakse aianoa abil väiksemateks osadeks. Pistokste lõikamisel kasutatakse oksakääre. Pistoksad peavad olema vähemalt 15 cm pikkused. Jagatud taimele peab jääma terveid juuri ning 2-3 lehte. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada. Pistikud juurutatakse enne kasvukohale istutamist juurutuspeenras või pottides, turba ja komposti segus. Jagamiseks valitakse päikeseline päev. Pistikute lõikamise võib ette võtta ka pilvise ilmaga.
Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks siidpööris ja helmikas), kuna seemnetega paljundades liigi tunnused uutel taimedel ei esine.
Vegetatiivne paljundamine
Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohud ja kaerand. Paljude taksonite külvid tehakse sügisel kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks niiskemat mulda. Taimede külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad taimed idaneda kaua.
Seemnetega paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks jänesesaba ja kanaari paelrohi. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse kevadel.mai juunis avamaale. Maikuus külvatakse üheaastaste kõrreliste seemned kasvuhoonesse külvikasti, kassetti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast kevadiste külmade möödumist, juunis kuus.
Kodune töö. Püsikud
Püsililled
Paljud aiandushuvilised kasutavad sõna `püsik` lillede kohta,kes kasvavad aias kauem kui vaid ühe vegetatsiooniperioodi.Õnneks on aga botaanikud sõnastanud termini `püsikud`mõnevõrra täpsemalt : püsikute hulka kuuluvad kõik rohttaimed,kes elavad palju aastaid ja kelle maapealsed võrsed ebasoodsal ajal, nt põua- või pakaseperioodil, hävivad,ilma et taim ise kahjustatud saaks.Enamik meil kasvatavate püsikute maapealsed osad kuivavad talveks ära,ent maa-alused püsivad elus.Kuid on ka taimi ,kelle lehestik talvel säilib ja kes külmalaastaajal isegi õitsevad,nagu näiteks lumeroos ( Helleborus).
On välja tood Lühi- ja Pikaealised püsikud.
Püsilillede eelised:
- Nende eluiga võib olla väga erineva pikkusega.
- Pakuvad pikaks ajaks aias silmailu
- Paljud püsikud annavad isekülvi
- Visad püsimajäämisel.
- Rikkalikult järelkülvi annavad kaheaastased taimed.
- Suudavad iga mulla tüübiga hakkama saada.
- Kasvavad nii varjulisemas kui päikselisemas kohas
Püsilillede puudused:
- Püsikud ei paku nii kiiresti ilu kui suvetaimed.
- Külmakartlikud tuleb talveks väljakaevata ja soojemasse kohta puhkama viia.
- Aeglane kasv
- Isekülvi tulemusel võib olla lõpuks seal kus teda ei soovi.
Paljundamine vegetatiivselt
Püsikuid saab paljundada ka mittesugulisel teel ehk vegetatiivsete meetodiga.milleks on jagamine,paljundamine varre- ja juurepistikute abil või võsunditega.Mõne püsikuliigi puhul on selline paljundusviis mõttekam kui seemnetega paljundamine,kuna vegetatiivselt saadud järglased on emataimega geneetiliselt sajaprotsendiliselt sarnased,nad on seega kloonid.
Seepärast on sellised püsikud sordiehtsad. Vegetatiivselt paljundatakse ka steriilseid,kahekojalisi või väga haruldasi liike,
Paljusid püsikuid saab väga hõlpsasti paljundada jagamise teel.
Selle toimingu käigus püsik ka nooreneb.Jagamine tähendab, et vana puhmik jagatakse mitmeks tükiks, millest igaühest arenevad 2-3 aasta pärast uued tugevad taimed. Selleks kaevatakse püsikupuhmik kevadel või sügisel ettevaatlikult mullast välja ja lõigatakse juurepallist labidaga umbes rusikasuurused tükid. Igale tükile peab jääma vähemalt kolm tervet kasvupunga. Et juuri võimalikult vähe vigastada, harutatakse need käsitsi lahti. Lihakaid risoome saab jagada terava noaga, peenejuurelisi püsikuid on aga kõige parem käsitsi jagada. Enne kui saadud taimetükid uude kohta istutada, tuleb need puhastada kuivanud osadest ja umbrohust. Oluline on teada, et enamasti on püsikute kõige elujõulisemad ja tugevamad osad puhmiku äärtes. Sisemised osad on tihti hõredaks jäänud ega kõlba paljundusmaterjaliks, need tuleks panna kompostihunnikusse.
Soovitused püsikute osas mis sobivad kas siis päikselisemasse, poolvarju või varjulisse kohta!
Päikseline kasvukoht.
- Hall nelk Dianthus gratianopolitanus
- Kasvukoht täispäikseline. Vett läbilaskev, parasniiske, toitainetevaene, kergelt leeliseline pinnas.
- Hartlandi kitsehernes Galega x hartlandii
- Kasvukoht päikseine. Savikas, huumus- ja toitaineterikas, sügavapõhiline niiskes pinnas.
- Kümnekeelne päevalill Helianthus decapetalus
Poolvarjulised püsikud:
- Kevadine seahernes (kevadine kurelääts) Lathyrus vernus
- Kasvukoht poolvarjuine kuni varjuline, viljaks, huumurikas, vett läbilaskev pinnas.
- Lumi-piiphein Luzula nivea
- Kasvukoht poolvarjuline, huumusrikas, vett läbilaskev, parajalt niiske, lubjavaene pinnas. Piisavalt niiskes mullas talub ka päikselist kohta.
- Kaheõieline kuutõverohi Poygonatum biflorum
- Kasvukoht poolvarjuine kuni varjuline, jahe, huumusrikas, ühtlaset niiske pinnas, kui muld on piisavalt niiske talub päiksest ka.
Varjulised püsikud:
- Tähk-roodjalg Blechnum spicant
- Kasvukoht vajab varju ja piisavalt niiskust, sellistes tingimustes kohaneb paljuneb hästi
- Oshiima tarn Carex oshimensis
- Kasvukoht pool- kuni täisvarjuline, näiteks puude all, eelisatab parasniisket viljakat mulda, ei talu põuda ega liigniiskust
- Liht-lursslill Cimicifuga simplex
- Kasvukoht poolvarjuine kuni varjuline, muld ei tohi läbi kuivada, roheliste lehtedega sordid on ka varjus kaunid, tumedalehelised kaotavad täisvarjus aga oma ilusa lehevärvi.
Kasutatud materjal:
Pildid googlist:
Andreas Barlage
Frank M. von Berger
Kodunetöö. Suvelilled
Verev sõrmkübar
Digitalis purpurea L
- Sobib igasse metsaaeda.
- Saab hakkama poovarjus püsikupeenral,saab ka hakkama päikselisemas kohas.
- Vähest hoolt vajav taim.
- Annab ohtralt isekülvi.
- Paljundamine seemnetega.mis külvatakse kevadel otse kasvukohta.
- Kahe aastane taim.
- Nipp taim ka järgmine aasta õitsema saada tuleks äraõitsenud õievarred vee enne seemnete valmimist ära lõigata, kuid siis peab arvetsama ohuga, et rosett võib õievarre lõikekohalt mädanema minna.
- Miinusteks
- Soovib pidevalt uuendamist.
- Ära õitsenud õisikud tuleks ära lõigata.
- Probleemiks võib saada jahukaste.
Lõhnav pelargoon
Pelargonium graveolens
- Kasvab väga hästi niiskes.
- Saab kasutada täidisena peenras.
- Saab paljundada varre abil, otsa pistukuga või seemnest.
- Kasutatakse parfümeerias.
- Ka paljudes ravimites on kasutusel
-Taime õli võib ärritada nahka ja tekitada löövet
Õpileping
1) Soovin õppida rohkem lilledes ja nende eripäradest.
2)Minu eesmärk oleks teada saada lillede võlust,milline lill millise lillega sobib ja mis oleks kõige sobivam istutamiseks oma kindlasse peenrasse.
Kas siis rohkem päikselisem,varjus või suisa viludas.
3)Strateegia oleks ehk kõige kindlam käiaja teie tunnis kuulata hoolikalt ja teha palju koduseid õppimis vorminguid ise.
4)Vahendites kõige kindlam on kõigis tundides kohal käija ja kindlasti koosööd teha ka kaas õpuilastega.Ka oma õppimine koduses keskkonnas on väga kindel.
5)Hindan seda mis suudan saavutad nii kursuse juures ajal ja ka kodus.Ja kindlast on mul hiljem ka suurem teadmine taimede kohta!!Tõendab juba see kui peenrasse vaadates tean mis taim mul on!
esmaspäev, 7. november 2016
Tellimine:
Postitused (Atom)